Suurupi Olen majakavahi tütar. Meie pere on olnud Suurupis majakavahtideks juba kolm põlvkonda. Meie peres alustas majakavahina minu vanaonu Elmar Kares. Peale II Maailmasõda määrati ta Suurupi tuletornide ülemaks ning ta asus taastama sõjas kannatada saanud ülemist tuletorni kompleksi. Seni elas ta koos perega alumises tuletornis. Aastal 1977 läks vanaonu pensionile ja tema amet võttis üle kasuisa Peet. Olin siis 7-aastane. Olen üles kasvanud ülemise tuletorni kompleksis. Kasuisa oli majaka ülem 20 aastat. Peale tema surma asus tema asemele ema Helle Kares, kes sai olla ülem 5 aastat. Aastal 2002 majakavahi kohad likvideeriti tehnika võidukäigu tõttu.
NSV Liidu ajal sai Rannakülast keelatud ala, kus valvasid piirivalvurid koerte, püsside ja helgiheitjatega. Mere äärsete talude elanikud koliti sunniviisiliselt mujale. Isegi mäletan, kui lapsena õhtul mere äärde hiilisime – rannaliiv oli kella kümnest riisutud, et tuvastada õhtul ja öösel rannas liikujaid.
Majakad jätkasid tööd ka Nõukogude Liidu ajal, olles korras ja hoitud. Õlilambid asendusid elektrilampidega. Kalapüük kohustuslike raadioside seanssidega. Suurupi tuletornid olid erilised, kuna siin töötasid eestlased. Need olid alati korras ja kui oli vaja näidata korras tuletorni, siis toodi siia ka kõrgeid külalisi Moskvast või riiklike väliskülalisi. Lapsepõlvest mäletan mitmeid seiku. Olin siis 7 aastane, kui raadiosidet keskuse ja laevadega peeti elumajas asuvast kõrvaltoast. Meeles on siiani koodsõnum: „osokoriit, osokoriit ja proba. Tritsat sem devjanosto“. Mis tähendab „kõik on korras“. Osokoriit oli keskus, proba oli suurupi tuletornid.
Pühapäeval 30. aprill 2017 avanesid mandri-Eesti vanima ehk Suurupi ülemise tuletorni uksed külastajatele. Mitmeid aastaid ettevalmistuprotsesse oli jõudnud lõpusirgele ning Harku vald sai endale esimese turismiobjekti. Tuletorni tõid rahvale vaatamiseks elule Suurupi tuletornide viimase majakavahi Helle Karese tütred Anne-Ly ja Kristiina, kes on Suurupi ülemise tuletorni jalamil üles kasvanud. Tuletorn oli juba 257 aastat vana, mil lõpuks uksed turistidele avanesid.
