Suurupi Elmar Kares (sündinud 1918) oli II Maailmasõja järgne majakavaht, kes taastas Suurupi ülemise tueltorni. Ta töötas Suurupi alumises ja Suurupi ülemises tuletornis aastatel 1950-1978.
Majaka tuled
Karm on Balti meri talvel. Vara laskub lahele pime ja läbipaistmatu öö. Tuuled puhuvad vabalt avara vetevälja kohal, mutes selle rahutuks ja ajades üles kõrgeid laineid. Sellise ilmaga ei ole meresõitjal kerge.
Väike laev on täitnud talle antud ülesande ja pöördub tagasi baasi. Lained loobivad teda nagu pilbast. Teda ümbritseb pilkane pimedus. Siis aga hakatakse nägema valguse vilkumist. See on majakas. Laev võtab õige kursi…
Sõit möödus õnnelikult. Selles on teeneid mitte ainult meremeestel, vaid ka majakate töötajail, tagasihoidlikel, tähelepandamatuil meremeestel. Ilma suurema kärata ja liigsete sõnadeta teevad nad oma rasket ja tähtsat tööd. Nagu teed näitavad tähed põlevad öösiti tuled, mida on süüdanud need inimesed.
Suurupi majakas asub suuremaist asulaist mitmekümne kilomeetri kaugusel. Maantee läheduses lahe ääres asuval künkal kerkib tema massiivne ümmargune hoone.
Aastaid tagasi määrati majaka ülemaks Elmar Kares. Innukalt asus uus ülem töö juurde. Oma alluvate abiga remontis ta elu- ja teenistusruumid, reguleeris seadmed ja korrastas agregaadid. Juba kuuendat aastat on Elmar Kares majaka ülem. Kuuendat aastat ei ole siin avariisid ega rikkeid. Ei mäleta juhtumeid kus sõjalaevade komandöridelt või laeva kaptenitelt oleks tulnud kaebusi majaka ebatäpse töö üle. See kõik on Elmar Karese järjekindla töö tulemus, tema heaperemeheliku töössesuhtumise tulemus.
Elmar Kares ja Helle Kares.
Pühendunud tuletornivaht
Varem oli majakal ainult üks valgustusaparaat. Elmar Kares on selle kõrvale monteerinud teise. “Paljugi võib juhtuda” ütleb ta. “Äkki läheb aparaat rikki? Ei ole halb, kui on käepärast tagavaramehhanism. Muide, “lisab majaka ülem” meil ei ole veel olnud sellist juhtumit, kus oleks tarvis olnud kasutada tagavaramehhanismi. Põhiline aparaat töötab suurepäraselt!”
Piki mootoriruumi seinu asuvad lukksepa tööpingid ja mitmesugused seadmed. See võimaldab kohapeal teha tarvilikke töid, mis on seoses remondiga. Majaka laoruumis oli elektripuur. Elmar kohandas selle puurimistööpingiks. Ta remontis asjatult vedeleva elektrimootori ja kasutas seda lihvimisseadme juures. Mootoriruumis on laadimispult väikeste akumulaatorite laadimiseks. Ka selle valmistas Elma rise.
Majaka ülem on teinud palju muid täiustusi, mis parandavad aparatuuri ja seadmete tööd ning kergendavad nende juhtimist.
Elmar Karesel on ustavad abilised. Elektrikuna töötab tema naine Indi. Tema hoole all on akumulaatorid ja muud majaka elektritarbed. Need on eeskujulikus korras. Tehnikat on sageli kontrollitud, kuid märkusteks pole põhjust olnud. Peale ülema ja elektriku on majakal kaks motorist. Üks neist, Voldemar Katto, töötab siin juba ammu ja on kogenud spetsialist. Teine, Ende Meri, on noor mees.
Majaka teenistujate väike kollektiiv elab üksmeelse perena, abistades üksteist töös. Ja ei ole juhuslik, et see kollektiiv on üks eesrindlikumaid kogu laevastikus. Vahel valitseb majakas elevus. Siia tuleb ekskursante, teiste majakate teenistujaid, et tutvustada eesrindlaste tööd ja omandada nende kogemusi tehnika käsitlemise alal. Majakal on sisseseatud spetsiaalne päevik, millesse külastajad märgivad oma arvamusi.
Mõne aja eest külastas majakat admiral. Ta tegi järgmise sissekande: “Kõik on suurepärases korras. Avaldan tänu majaka ülemale ja kogu koosseisule ülihea töö eest majaka kossashoiu alal.” Selliseid sissekandeid on päevikus rohkesti. Üks neist on tehtud hieorglüüfidega. Selle kirjutasid siin viibinud Hiina sõbrad.
Ülemise tuletorni legend: On öö. Noor motorist Meri on valvekorral. Ta jälgib mõõduriistade osuteid, mõõdab järjekindlalt akumulaatorite pinget ja kontrollib sekundimõõtjatega, kas tule vilkumine on õige. Kõik töötab normaalselt. Majaka tuli paistab heledalt kaugele.
Majakas on valge, kuna on päeval maamärk. Peab olema päeval näha, sellepärast on tuletornid tavaliselt valged, punased või valge-punase triibulised.
Ringvaade nr 32, august 1956. Suurupi ülemise tuletornivaht Elmar Karesest on videos juttu ajateljel alates 4.27 min kuni 5.38. Intervjuu on salvestatud tänases muuseumimajas (endises tehnohoones).
Indy Kares (Kalle) on sündinud 21.12.2021 Tapal. Elutee tõi ta Talinnasse, kus ta kohtus oma tulevase mehe Kalju (Fedorov) Ranamäega ja asus elama tema koju Suurupi alumise tuletorni juures, mille ülevaatajana Kalju isa, Aleksei Feodorov töötas. Peale Kalju surma kohtus ta kohaliku noormehega Sellatse sepikoja talust, kellest sai tema abikaasa kogu ülejäänud eluks. Elmariga, kes töötas Tallinna elektrijaams asus tööle Suurupi tuletorni juurde, alguses motoristina Suurupi alumises tuletornis, peale sõda sai temast Suurupi ülemise tuletorni taastamismeeskonna juht ja Suurupi majakaülem aastatel 1951-1978.
1944. a Saksa vägede lahkudes Eestist oli vägedel käsk hävitada Eesti ranniku olulisemad tuletornid, kui strateegilised objektid. Kohalikud majakamehed organiseerusid vastupanule. Suurupi ülemise tuletorni õhkimine suudeti peatada ja õhkija sai surma, kuid mürsutabamusest süttis laternaruum, mille petrooliumilaternad põhjustasid tugeva tulekahju.
Alumine tuletorn jäi sõjas puutumata, saksa sõdurid plaanisid küll mööda minnes ka puittuletornile tule otsa panna, kuid Indy suutis veenda sakslasi alumise tuletorni väheolulisuses. Indy töötas oma mehe Elmari kõrval tuletorniteenistuses 1978. aastani, kuid kindlasti ei saa tema rolli Suurupi tuletornide loos pidada vähetähtsaks, tõelise daami ja perenaisena hoidis ta Suurupi tuletornis toimuva kõrgel tasemel.
Suurupi ülemine tuletorn vajas peale II maailmasõda suuri taastamistöid, tuletorni trepid ja vahelaed asendati metallkonstruktsioonidega. Torni kõrgust tõsteti ja uus tuleruum asus korrus kõrgemal kui vana. Tuletornil on sellest ajast kaks rõdu ja elektrilaternad.
Tuletorni sai elektrivarustuse alajaamast, kuid alguses oli stabiilsuse tagamiseks kasutusel peamiselt akud.Tuletorni juurde ehitati majakavahtidele uus elamu ja ka uus tehnilinehoone, kus toimus akude täitmine ja asusid elektrigeneraatorid. Ka alumise tuletorni ja sireenijaama juhtimine viidi aja jooksul üle ülemisse tuletorni. Suurupi tuletorn oli igati eesrindlik, olles oma tehnilises ja territooriumi korrashoius alati esimeste seas.